MUNDI · KARULA RAHVUSPARK
Saun, milles on oma aeg.Tulesoojus, suitsuhõng ja metsavaikus.
Mundi savusann on koht, kus võtta aega enda ja oma inimeste jaoks.
SAUNAL ON OMA AEG
Suitsusaun –
rohkem kui saun.
Suitsusaun ei ole lihtsalt üks saunaliik. See on vana saunatamise viis, milles kohtuvad tuli, vesi, puu, suits ja aeg. Võromaal on suitsusaun olnud sajandeid osa igapäevaelust ning selle traditsioon elab siin tänaseni.
Mundi suitsusaun asub Karula rahvuspargi looduse keskel. Selle ettevalmistamine võtab aega umbes viis kuni kuus tundi. Saunas ei ole elektrivalgust ning pimedal ajal saunatatakse küünlavalguses.
Pererahvas valmistab sauna ette ja tutvustab selle kasutamist, seejärel saab igaüks leida enda jaoks sobiva rütmi. Siin on ruumi nii vaikusele kui ka heale jutuajamisele.
Mundi tavad on meie talu omad; Võromaa saunapärand on laiem ja pereti erinev.
Tahame anda inimesele koha, teadmised ja aja.
Ülejäänu teeb saun ise.
Mundi savusanna imeh
SUITSUSAUNA TEEJUHT
Suitsusauna täielik juhend
01
Mis on suitsusaun?
02
Kuidas suitsusaun töötab?
03
Suitsusaun vs tavaline saun
04
Suitsusauna rituaal
05
Suitsusauna ajalugu
06
Kas suitsusaun on tervislik?
07
Kuidas suitsusaunas olla?
08
Lood ja pärimused
09
Ohutus ja hool
10
KKK
01 / Mis on suitsusaun?
Vana tarkus, mis elab edasi.
Võru keeles kasutatakse suitsusauna kohta nimetust savvusann. Meie lehe nimi on Mundi savusann.
Suitsusaun on korstnata puuküttega saun. Kütmise ajal täidab ahjust tulev suits saunaruumi ja kuumutab kerisekive, seinu ning saunalava.
Kui saun on piisavalt kuum, lõpetatakse kütmine, suits lastakse välja ja saun tuulutatakse. Alles seejärel minnakse sauna.
Seetõttu ei tähenda suitsusaun seda, et inimene istub suitsu täis ruumis. Saunatamise ajaks on nähtav suits kadunud, kuid ruumi jäävad suitsusaunale iseloomulik lõhn, tumedad seinad ja pehme kuumus.
02 / Kuidas suitsusaun töötab?
Aeglane protsess. Sügav soojus.
Suitsusauna ei saa lihtsalt sisse lülitada.
Mundil jäävad kütmine ja ettevalmistamine pererahva hooleks. Külaline ei lisa puid ega liiguta koldes sütt või tuhka.
Tuli tehakse ahju mitu tundi enne saunatamist. Kuum suits liigub läbi ruumi ning soojendab suurt kivimassi ja kogu sauna. Kütmise jooksul tuleb tuld jälgida, puid lisada ning hinnata kivide ja ruumi kuumenemist.
Kui kivid on piisavalt kuumad, lastakse saunal pärast kütmist puhata ja tuulduda.
Kuumad kivid säilitavad soojust kaua. Kui neile visata vett, tekib leil. Just kerisekividesse kogunenud soojus võimaldab saunatada ka siis, kui ahjus enam tuld ei ole.
Suitsusauna kütmine on aeglane protsess. Kahel erineval päeval ei pruugi saun olla täpselt ühesugune – seda mõjutavad ilm, õhutemperatuur, puud ja kuufaasid.
03 / Suitsusaun vs tavaline saun
Üks tuli. Kaks erinevat sauna.
Kõige suurem erinevus on kütmisviisis.
Tavalises puuküttega saunas juhitakse suits korstna kaudu välja ning sauna võib sageli kasutada juba kütmise ajal. Suitsusaunal korsten puudub ja kütmise ajal on saunaruum suitsu täis. Seetõttu toimub kütmine ja saunatamine eri ajal.
Erinev on ka kogemus.
Suitsusauna seinad on aastate jooksul muutunud suitsust tumedaks ning ruumis on iseloomulik puidu ja suitsu lõhn. Kuumus tuleb suuresti kuumaks köetud kivimassist ja kogu ruumi salvestunud soojusest.
Suitsusauna minnakse ja ollakse kiirustamata. Saunas käiguks meelestumine on osa heast sauna kogemisest.
04 / Suitsusauna rituaal
Leil, viht ja oma rütm.
Traditsioonilisel suitsusaunal ei ole ühte kindlat rituaali, mida kõik peaksid täpselt järgima.
Tavaliselt minnakse sauna rahulikult. Võetakse leili, istutakse või lamades lastakse kehal soojeneda, kasutatakse vihta ning minnakse vahepeal välja jahtuma. Seejärel võib sauna tagasi minna.
Vihtlemine ei tähenda enda tugevat löömist. Vihaga liigutatakse kuuma õhku naha lähedal ning puudutatakse keha okste ja lehtedega. Kõige tavalisem on kaseviht.
Saunas ei pea midagi saavutama ega võimalikult kaua kuumust taluma. Oluline on kuulata oma keha.
Mundil saab sauna vahel minna õue jahtuma ning soovi korral veesilma.
Leili lisamisel arvesta kõigi saunas olijatega. Teiste piire, privaatsust ja rahu austatakse kogu saunaskäigu jooksul.
05 / Suitsusauna ajalugu
Elav pärand Võromaal.
Mundi sauna sisemust tutvustatakse ERR-i saate „Eloline” 2005. aasta lõigus „Mis on Võromaa suitsusaunale iseloomulik?”, kus kõneleb Kalle Eller. ERR-i „Eloline” saatelõik. Viide pärineb Eesti Rahvakultuuri Keskuse pärandikirjest.
Suitsusaun on üks vanemaid saunavorme.
Eestis on suitsusaun eriti tugevalt säilinud Lõuna-Eestis ja Võromaal. Saun ei olnud vanasti ainult pesemise koht. Seal viheldi ja pesti, kuid saunaga olid seotud ka perekondlikud kombed, tervise eest hoolitsemine ning mitmed elu olulised sündmused.
Saun oli talu üks eriline ruum.
Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aastal UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
UNESCO tunnustus ei tähenda ainult vana tüüpi saunaehitist. Pärandiks on terve suitsusaunakultuur: sauna ehitamise ja kütmise oskused, vihtade valmistamine, saunatamise kombed ning teadmiste edasiandmine järgmistele põlvkondadele.
Mundil on suitsusaun samuti kasutatav saun, mitte dekoratiivne ajalooeksponaat. Tuli tehakse ahju, kivid köetakse kuumaks ja sauna kasutatakse samal viisil nagu seda on siin kandis tehtud põlvkondade jooksul.
06 / Kas suitsusaun on tervislik?
Soojus ja hea enesetunne.
Saunasoojus lõõgastab ning paljude inimeste jaoks on saun puhkuse ja rahunemise koht. Saunatamisega seotud tervisemõjusid on ka teaduslikult uuritud, kuid suitsusauna ei peaks käsitlema ravimeetodina.
Kõige olulisem on saunatada enda enesetunnet jälgides.
Saunas ei ole vaja võistelda kuumuse ega seal viibimise ajaga. Vahepeal tasub jahtuda ning juua vett. Alkoholi ja väga kuuma sauna koos kasutamine ei ole hea mõte.
Kui inimesel on tõsine südame- või muu terviseprobleem või arst on soovitanud kuumust vältida, tuleks enne saunatamist lähtuda arsti soovitusest.
07 / KUIDAS SUITSUSAUNAS OLLA?
Esimene saunaskäik.
Mundil on pesemiseks nõus jahe vesi ja kerisel pajas kuum vesi. Kasuta pesukaussi, et segada vesi sobiva temperatuurini.
Kerise kividele leili saamiseks kasuta kindlasti ainult kuuma vett. Kuuma vett käsitse ettevaatlikult.
Pesemiseks kasuta ainult looduslikke pesuvahendeid. Kuid alati ei peagi saunas šampooni kasutama. Higistamine, sooja veega loputamine ja muud naturaalsed viisid võivad olla piisavad, et ennast puhastununa tunda.
Suitsusauna tumedad seinad on loomulikud. Tahma tõttu väldi seinte vastu toetamist ja lae puudutamist – nii võivad nahk ja saunalina määrduda. Ka vihtlemisel jälgi, et viht ei puudutaks seinu ega lage.
08 / LOOD JA PÄRIMUSED
Lood, mis elavad edasi.
Suitsusaunaga on seotud palju rohkem kui pesemine ja leilis higistamine. Vanas rahvapärimuses oli saun eriline paik – argise maailma ja millegi sügavama piiril.
Saunas sünnitati lapsi, ravitseti haigeid, pesti surnuid ning valmistuti olulisteks elusündmusteks. Sauna puhtus ei tähendanud ainult keha puhtust. Saun oli oma ette korra ja tähendusega. Lahutamatu osa eluringist.
Saunaga seostati ka vaime, hingesid ja üleloomulikke olendeid. Usuti, et saunal on oma vaim või saunavaim ning saunas tuli käituda lugupidavalt. Kõva lärmi, vande sõnu, argipäeva arutamist laval ja tülitsemist ei peetud, ei peeta sobivaks.
Paljudes lugudes ei kuulunud saun hilisel öötunnil enam ainult inimestele. Pärast inimeste saunatamist võisid sinna tulla esivanemate hinged või teised nähtamatud külalised. Seepärast jäeti mõnikord neile vett, viht või leili.
Saunaga seotud lood ja kombed on paikkonniti erinevad ning sajandite jooksul muutunud. Neid ei pea võtma sõna-sõnalt. Need räägivad aga sellest, kui eriline koht oli saun meie esivanemate maailma pildis oli. Tuli ja vesi, keha ja vaim.
VANA SAUNAPÄRIMUS
Kuidas saun päästis Kärkna mungad
Pärimuse järgi olnud Tartu piiskopil Kärkna munkadega alatasa põhjust rahulolematuseks. Munkadele heideti ette liiga mugavat elu ning lõpuks jõudnud kaebused koguni Rooma paavstini. Paavst otsustanud asja uurida ja saatnud Itaaliast oma saadiku Kärkna kloostrisse vaatama, kuidas mungad tegelikult elavad.
Mungad võtsid kauge külalise lahkelt vastu. Laupäeval kütsid nad sauna väga kuumaks ning viisid ka paavsti saadiku endaga kaasa.
Saunas valasid mungad vett tulistele kerisekividele, vihtlesid end ja jahutasid keha külma veega. Itaaliast saabunud külaline polnud millegi sellisega harjunud. Tema silmis nägi kõik toimuv välja mitte mõnusa saunaskäigu, vaid erakordselt karmi lihasuretamisena.
Kui kuumus ja leil muutusid talle väljakannatamatuks, põgenes ta saunast hüüdega:
„Proh Deum!“ – „Jumala pärast!“
Saadik oli nähtust vapustatud. Tema arvates elasid Kärkna mungad uskumatult karmi elu ja allutasid oma keha vabatahtlikult katsumustele, mida teised vaevalt taluda suudaksid.
Rooma naasnuna kandis ta paavstile ette, kui rangelt Kärkna mungad elavad. Selle asemel et neid karistada, kostis paavst munkade eest Tartu piiskopi juures ning palus nende kloostri sissetulekuid suurendada.
Nii räägib vana pärimus, kuidas täiesti tavaline kohalik saunaskäik näis lõunamaalt tulnud külalisele hirmsa enesepiinamisena – ja päästis lõpuks Kärkna munkade maine.
Fabricius ise annab mõista, et tegemist on looga, mida Kärkna kloostri kohta räägiti. Seega ei saa seda võtta sõna-sõnalt tõendatud ajaloosündmusena. Ometi on see väärtuslik varane kirjalik jälg siinsest saunakultuurist: juba sajandeid tagasi kuulusid sauna juurde tulised kerisekivid, leili viskamine, vihtlemine ja külma veega jahutamine.
Allikas: Dionysius Fabricius, Livonicae historiae compendiosa series („Liivimaa ajaloo lühike ülevaade“), 17. sajandi algus. Fabriciuse kroonika 1795. aasta väljaanne on säilitatud Tartu Ülikooli digikogus. Kärkna munkade pärimuslugu on käsitlenud ka ajaloolane Sulev Vahtre, kes toob esile selle rahvapärimusliku päritolu.
09 / OHUTUS JA HOOL
Rahulik saun algab hoolest.
Mundi sauna kokkulepped on osa igast saunaskäigust. Elav tuli, kuumad pinnad, vesi ja hämarus nõuavad tähelepanu.
Tule kainena.
Suitsusauna ei minda alkoholi ega muude joovastavate ainete mõju all. Kuumus võib mõjutada enesetunnet ning vähendada võimet ohtu õigesti hinnata.
Hoia lapsi.
Varasema saunaharjumuseta väikelastele Mundi suitsusaun pigem ei sobi. Lapse osalemine tuleb pererahvaga eelnevalt läbi rääkida. Nii saunas kui ka veekogu juures peab lapse eest vastutav täiskasvanu olema pidevalt ja tähelepanelikult kohal.
Märka küünlaid.
Küünlaid ei jäeta kunagi järelevalveta. Hoia tekstiilid ja muud süttivad esemed leegist eemal. Kui saunas põlevad küünlad, peab nende juures kogu aeg viibima täiskasvanu. Saunast lahkudes kustuta kõik küünlad.
Kütmine on pererahva töö.
Saunas käimise ajal ei lisata puid, ei puudutata kerist ega segata sütt või tuhka. Keris, kivid ja muud ahju lähedal olevad pinnad võivad olla väga kuumad.
Kuula ennast.
Saunatamise tempo ja kestus vali enda enesetunde järgi. Kui hakkab ebamugav, lahku kuumusest, puhka ja anna kaaslasele või pererahvale teada. Võta pause ja joo vett. Leil ei ole vastupidavusvõistlus.
Ole vee ja hämarusega ettevaatlik.
Liigu rahulikult: põrand ja astmed võivad olla märjad ning libedad. Kontrolli pesuvee temperatuuri ja sega see vajaduse korral jahedamaks. Väldi kuuma vee pritsimist. Vette minnes arvesta vee temperatuuri, sügavuse ja oma ujumisoskusega. Ära mine üksi vette, kui sa ei tunne end kindlalt. Veesilma minek on vabatahtlik; jahtuda saab ka õues.
Kui mõni kasutusvõte või olukord on ebaselge, küsi pererahvalt juhatust enne tegutsemist.
Korduma kippuvad küsimused.
Kas suitsusaunas on saunatamise ajal suits?
Ei. Kütmise ajal on saun suitsu täis, kuid enne inimeste sauna minekut lõpetatakse kütmine, suits lastakse välja ning ruum tuulutatakse.
Kas suitsusaunas on tugev suitsulõhn?
Suitsusaunal on oma iseloomulik lõhn. See on osa traditsioonilisest suitsusauna kogemusest.
Kas ma saan tahmaseks?
Tavaliselt mitte. Seinad ja lagi on aga tahmased, mistõttu ei tasu nende vastu toetuda. Viheldes jälgi, et viht ei puudutaks tahmaseid seinu ega lage, vaid ainult keha.
Kui kuum suitsusaun on?
Temperatuur võib olla erinev. Suitsusauna kogemust ei määra ainult termomeetri näit, vaid kuumade kivide, leili ja kogu ruumi soojuse koosmõju.
Kui kaua võib saunas olla?
Kindlat aega ei ole. Ole saunas seni, kuni tunned ennast hästi, ning jahuta ennast aeg-ajalt jaheda veega või istu õues või sauna eesruumis.
Kas suitsusaunas on elektrivalgus?
Mundi suitsusaunas elektrivalgust ei ole. Kui väljas on pime, on saun küünlavalguses.
Kui kaua võtab suitsusauna ettevalmistamine?
Mundi suitsusauna kütmine ja ettevalmistamine võtab ligikaudu 5–6 tundi. Seetõttu palume sauna soovist ette teada anda.
Kas suitsusaun sobib inimesele, kes pole seda kunagi varem proovinud?
Jah. Enamasti pole vaja mingeid eelnevaid teadmisi. Selgitame enne saunaminekut, kuidas meie suitsusauna kasutada ja millele tähelepanu pöörata.
Kas suitsusaunas peab vihtlema?
Ei. Vihtlemine on traditsiooniline osa saunakultuurist, kuid suitsusauna võib nautida ka ilma vihata.
Kas pärast sauna saab ennast jahutada?
Jah. Mundil saab sauna vahel õues jahtuda ning soovi korral vette kasta, ujuda. Talvel lumega hõõruda.
Kas rituaalis osalemine või ujumine on kohustuslik?
Ei. Järgi kasutus- ja ohutusjuhiseid ning vali enda tempo. Vihtlemine ja veesilmas ujumine on vabatahtlikud; jahutada saad end ka värske õhu käes.
Kas suitsusaun sobib väikestele lastele?
Varasema saunaharjumuseta väikelastele pigem mitte. Lapse osalemine tuleb pererahvaga eelnevalt läbi rääkida. Saunas ja veekogu juures peab lapse eest vastutav täiskasvanu teda pidevalt jälgima.
Mida kaasa võtta?
Rätik, joogivesi ja õues liikumiseks sobivad jalanõud. Muud üksikasjad ning saabumise ja sauna aja lepime kokku enne tulekut.
Kas Mundi sauna hoone on UNESCO nimekirjas?
UNESCO nimekirjas on Võromaa suitsusaunatraditsioon kui vaimne kultuuripärand. Tunnustus puudutab kogukonna teadmisi, oskusi ja kombeid, mitte Mundi sauna kui üksikut hoonet.
Mis vahe on suitsusaunal ja aurusaunal?
Suitsusaunas soojendab puutuli kerisekive ja ruumi; suits lastakse enne saunaskäiku välja ning leil tekib kividele vett andes. Aurusaunas täidab ruumi kuum veeaur, mida tänapäeval tekitab tavaliselt aurugeneraator. Leil kuulub ka suitsusauna juurde, kuid see ei tee suitsusaunast aurusauna.
Kas suitsusaunas on saunatamise ajal suits?
Ei. Kütmise ajal on saun suitsu täis, kuid enne inimeste sauna minekut lõpetatakse kütmine, suits lastakse välja ning ruum tuulutatakse.
Kas suitsusaunas on tugev suitsulõhn?
Suitsusaunal on oma iseloomulik lõhn. See on osa traditsioonilisest suitsusauna kogemusest.
Kas ma saan tahmaseks?
Tavaliselt mitte. Seinad ja lagi on aga tahmased, mistõttu ei tasu nende vastu toetuda. Viheldes jälgi, et viht ei puudutaks tahmaseid seinu ega lage, vaid ainult keha.
Kui kuum suitsusaun on?
Temperatuur võib olla erinev. Suitsusauna kogemust ei määra ainult termomeetri näit, vaid kuumade kivide, leili ja kogu ruumi soojuse koosmõju.
Kas suitsusaunas on elektrivalgus?
Mundi suitsusaunas elektrivalgust ei ole. Kui väljas on pime, on saun küünlavalguses.
Kui kaua võtab suitsusauna ettevalmistamine?
Mundi suitsusauna kütmine ja ettevalmistamine võtab ligikaudu 5–6 tundi. Seetõttu palume sauna soovist ette teada anda.
Kas suitsusaun sobib inimesele, kes pole seda kunagi varem proovinud?
Jah. Enamasti pole vaja mingeid eelnevaid teadmisi. Selgitame enne saunaminekut, kuidas meie suitsusauna kasutada ja millele tähelepanu pöörata.
Kas suitsusaunas peab vihtlema?
Ei. Vihtlemine on traditsiooniline osa saunakultuurist, kuid suitsusauna võib nautida ka ilma vihata.
Kas pärast sauna saab ennast jahutada?
Jah. Mundil saab sauna vahel õues jahtuda ning soovi korral vette kasta, ujuda. Talvel lumega hõõruda.
Kas rituaalis osalemine või ujumine on kohustuslik?
Ei. Järgi kasutus- ja ohutusjuhiseid ning vali enda tempo. Vihtlemine ja veesilmas ujumine on vabatahtlikud; jahutada saad end ka värske õhu käes.
Kas suitsusaun sobib väikestele lastele?
Varasema saunaharjumuseta väikelastele pigem mitte. Lapse osalemine tuleb pererahvaga eelnevalt läbi rääkida. Saunas ja veekogu juures peab lapse eest vastutav täiskasvanu teda pidevalt jälgima.
Mida kaasa võtta?
Rätik, joogivesi ja õues liikumiseks sobivad jalanõud. Muud üksikasjad ning saabumise ja sauna aja lepime kokku enne tulekut.
Kas Mundi sauna hoone on UNESCO nimekirjas?
UNESCO nimekirjas on Võromaa suitsusaunatraditsioon kui vaimne kultuuripärand. Tunnustus puudutab kogukonna teadmisi, oskusi ja kombeid, mitte Mundi sauna kui üksikut hoonet.
Mis vahe on suitsusaunal ja aurusaunal?
Suitsusaunas soojendab puutuli kerisekive ja ruumi; suits lastakse enne saunaskäiku välja ning leil tekib kividele vett andes. Aurusaunas täidab ruumi kuum veeaur, mida tänapäeval tekitab tavaliselt aurugeneraator. Leil kuulub ka suitsusauna juurde, kuid see ei tee suitsusaunast aurusauna.
EDASI UURIMISEKS
Lugude kõrval on allikad.
Mundi kirjeldused ja kodused juhised pärinevad pererahvalt.
Üldise pärandi juures toetume järgmistele materjalidele.
01 / RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS
UNESCO ↗
Smoke sauna tradition in Võromaa. Nimekirja kantud 2014. aastal.
02 / EESTI PÄRANDIKIRJE
Rahvakultuuri Keskus ↗
Suitsusaunatraditsioon Vana-Võromaal. Kati Taal ja Külli Eichenbaum. Ka Mundi sauna arhiiviviide.
03 / SAUNA OLEMUS
Savvusann.ee ↗
Võromaa suitsusaunapärandi veeb: suitsusaunast ja selle tähendusest. Võro Selts VKKF (Võro Keele ja Kultuuri Fond).
04 / AJALUGU
Saunad läbi aja ↗
Suitsusaunade ajaloost Eestis. Ülevaade Tamara Habichti uurimustele tuginedes.
05 / KÜTMINE
Kütja teadmine ↗
Suitsusauna kütmisest. Iga saun vajab oma sauna tundvat kütjat.
06 / SAUNAS KÄIMINE
Saunalise meelespea ↗
Suitsusauna kasutamine ja saunakombed. Mundil lähtume lehel esitatud kodustest juhistest.
07 / KÄRKNA PÄRIMUS
Fabriciuse kroonika ↗
Sulev Vahtre, „Dionysius Fabriciuse Liivimaa kroonika”. Ajalooline Ajakiri, 2007, 1, lk 3–21; saunalugu lk 13.
08 / UURIMUSED
Raamatud & uurimused ↗
Raamatu ja teiste uurimuste juurde juhatab Savvusann.ee.
09 / Raamatud
Mi uma Savvusann ↗
Võro Selts VKKF, 2012. Mundi suitsusauna kohta lk 64-65.
10 / FILM JA SAUNAPÄRAND
Savvusanna sõsarad ↗
Anna Hintsi dokumentaalfilm (2023) naistest ja nende jagatud lugudest suitsusaunas.
Copyright: © 2023 Alexandra Film, Kepler22 Productions, Ursus Parvus
11 / MUNDI SAUN ARHIIVIS
Eloline ↗
ERR-i saate lõik (2005): „Mis on Võromaa suitsusaunale iseloomulik?”. Mundi sauna sisemust tutvustab Kalle Eller. Autoriõigused: ERR.
KOGE EHTSAT SUITSUSAUNA
Tule sauna.
Privaatne saunaelamus Karula looduse keskel.
Aeg sinu ja su lähedaste jaoks.
Soovi korral pakume saunalistele hooajaliselt ka ööbimist ning õhtu- või hommikusööki. Üksikasjad lepime kokku enne tulekut.
Mundi Rustic Escape
Vaikne puhkus keset loodust
Asukoht: Mundi Talu, Jõepera, 66425 Võru maakond
Telefon: +372 5342 7108
E-post: info@mundirusticescape.com
Whatsapp
Privaatsuspoliitika
© Mundi Rustic Escape · Kõik õigused kaitstud